Ameerika Konföderatsiooni põhiseadus

11. märts 1861

Preambul
Meie, suveräänsetest ja sõltumatutest osariikidest koosnev Ameerika Konföderatsiooni rahvas, määrame ja kehtestame selle põhiseaduse Ameerika Konföderatsiooni jaoks, et luua püsiv föderaalvalitsus, saavutada õiglus, tagada rahu meie riigis, kindlustada vabaduse õnnistus meile ja meie järeltulijatele, tehes seda kõigeväelise Jumala abiga, kes on meile teenäitajaks.

I PEATÜKK
Paragrahv 1
Põhiseadusega antav seadusandlik võim kuulub täielikult Ameerika Konföderatsiooni Kongressile, mis koosneb senatist ja esindajatekojast.

Paragrahv 2
(1) Esindajatekoda koosneb liikmetest, kelle osariikide elanikud valivad iga kahe aasta tagant. Iga osariigi valijamehed peavad olema Konföderatsiooni kodanikud ning vastama nende valijameeste jaoks kehtestatud tingimustele, kes valivad suurema seadusandliku kogu liikmeid. Mitte ükski välismaal sündinud ja Konföderatsiooni mittekodanikust elanik ei tohi hääletada ühegi ametniku, tsiviil- ega poliitilise, osariigi ega föderaalametniku valimisel.

(2) Esindajaks ei saa olla isik, kes on noorem kui 25 aastat, kes ei ole Ameerika Konföderatsiooni kodanik ja kes ei ole valimise ajal selle osariigi elanik, kus teda tahetakse valida.

(3) Esindajad ja otsemaksud jagatakse proportsionaalselt kõikide osariikide vahel, kes Konföderatsiooni kuuluvad, ja seda tehakse vastavalt nende rahvaarvule, mille kindlaksmääramiseks lisatakse vabade isikute üldarvule (sealhulgas ajateenijad), välja arvatud maksustamata indiaanlased, kolm viiendikku kõikidest orjadest. Tegelik rahvaloendus toimub seaduses sätestatud viisil kolme aasta jooksul pärast Ameerika Konföderatsiooni Kongressi esimest istungit ning seejärel iga kümne aasta tagant. Osariikidel on iga viiekümne tuhande inimese kohta üks esindaja, kuid igal osariigil peab olema vähemalt üks esindaja. Kuni rahvahääletuse toimumiseni on Lõuna-Carolinal õigus valida kuus, Georgial kümme, Alabamal üheksa, Floridal kaks, Mississippil seitse, Louisianal kuus ja Texasel kuus esindajat.

(4) Kui mõne osariigi esindaja koht vabaneb, annab selle osariigi täidesaatva võimu esindaja välja valimismääruse sellise vaba koha täitmiseks.

(5) Esindajatekoda valib endale spiikri ja teised ametiisikud; esindajatekojal on ainuõigus anda kõrgem riigiametnik kohtu alla. Osariigis elavaid ja selle piires tegutsevaid kohtuametnikke või teisi föderaalametnikke võib kohtu alla anda osariigi seadusandliku kogu mõlema koja kahekolmandikulise häälteenamusega.

Paragrahv 3
(1) Ameerika Konföderatsiooni senatisse kuulub igast osariigist kaks senaatorit, kelle osariigi seadusandlik kogu valib kuueks aastaks korrapärasel istungil, mis järgneb vahetult ametiaja algusele; igal senaatoril on üks hääl.

(2) Vahetult pärast esimesi valimisi toimuval kogunemisel jagatakse senaatorid võimalikult võrdselt kolme rühma. Esimesse rühma kuuluvate senaatorite kohad vabanevad teise aasta lõpus, teise rühma kohad neljanda aasta lõpus ja kolmanda rühma omad kuuenda aasta lõpus, seega on iga kahe aasta järel võimalik valida kolmandik senatiliikmetest; kui tagasiastumise tõttu või muul põhjusel vabaneb mõni koht ja vastava osariigi seadusandlikus kogus on parasjagu istungite vaheaeg, võib selle osariigi täidesaatva võimu esindaja määrata ajutise senaatori kuni senati järgmise istungini, mille käigus see koht täidetakse.

(3) Senaator ei saa olla isik, kes on noorem kui 30 aastat, kes ei ole Ameerika Konföderatsiooni kodanik ja kes ei ole valimise ajal selle osariigi elanik, kus teda tahetakse valida.

(4) Ameerika Konföderatsiooni asepresident on senati esimees, kuid tal ei ole hääleõigust, välja arvatud juhul, kui hääled jagunevad võrdselt.

(5) Senat valib ise endale teised ametiisikud ja ka aseesimehe, kes võtab asepresidendi ülesanded üle siis, kui asepresident puudub või täidab Ameerika Konföderatsiooni presidendi ametikohustusi.

(6) Senatil on ainuõigus mõista kohut kõrgemate riigiametnike üle, kes on antud kohtu alla. Sel eesmärgil istungile kogunedes annavad senaatorid vande või pühaliku kinnituse. Kui kohtu all on Konföderatsiooni president, on eesistujaks ülemkohtunik. Süüdimõistev otsus langetatakse vaid siis, kui kaks kolmandikku kohalviibivatest senaatoritest hääletavad selle poolt.

(7) Kõrgema riigiametnikuga seotud kohtuasjas piirdutakse otsuse langetamisel tema ametist kõrvaldamisega ning sellega, et tal ei lubata asuda ühelegi Ameerika Konföderatsiooni mis tahes valitsusasutuses olevale mõjuvõimsale ametikohale. Kuid kui isiku süü on leidnud kinnitust, võib talle kooskõlas seadusega esitada süüdistuse, teda võib kohtu alla anda, tema üle võib kohut mõista ning teda võib karistada.

Paragrahv 4
(1) Senaatorite ja esindajatekoja liikmete valimisaja, -koha ja -viisi määrab iga osariigi seadusandlik kogu käesoleva põhiseaduse sätete alusel, kuid Kongress võib igal ajal seaduse alusel vastu võtta või muuta eelnimetatuga seotud määruseid, välja arvatud senaatorite valimisaega ja -kohta puudutavad tingimused.

(2) Kongress tuleb kokku vähemalt kord aastas ja see toimub detsembri esimesel esmaspäeval, välja arvatud juhul, kui seaduse alusel määratakse selleks mõni teine päev.

Paragrahv 5
(1) Kummalgi kojal on valimiste, valimistulemuste ja oma liikmete ametialase sobivuse osas eraldi otsustusõigus ning kummagi koja häälteenamus moodustab kvoorumi; saadikute vähemus võib aga päevast päeva koosoleku edasi lükata ning neil on õigus sundida puuduvaid liikmeid osalema koosolekul kummaski kojas kehtestatud viisil ja vastavate karistuste ähvardusel.

(2) Kumbki koda võib määrata ise oma kodukorra, karistada oma liikmeid korrarikkumiste eest ja heita neid kojast välja, kui selle poolt hääletab kaks kolmandikku koja liikmetest.

(3) Mõlemad kojad peavad oma toimingute kohta päevikut ning avaldavad selle aeg-ajalt, välja arvatud osad, mis tuleb nende hinnangul salastada; kojaliikmete poolt- ja vastuhääled märgitakse kõigis küsimustes päevikusse, kui seda soovib üks viiendik kohalviibivatest liikmetest.

(4) Kongressi istungjärgu ajal ei või kumbki koda peatada oma tööd ilma teise koja nõusolekuta kauemaks kui kolm päeva ega pidada istungit mujal kui kodadele ettenähtud kohas.

Paragrahv 6
Senaatorid ja esindajatekoja liikmed saavad oma töö eest seadusega määratud tasu, mida maksab Ameerika Konföderatsiooni Riigikassa. Neil on oma koja istungjärgust osalemise ajal, istungjärgule minnes ja sealt tulles saadikupuutumatus kõikidel juhtudel, välja arvatud riigireetmine, kriminaalkuriteo kordasaatmine ja rahurikkumine; kodades peetud kõnede või väitluste teemal ei või neid üheski teises kohas üle kuulata. Senaatoreid ja esindajatekoja liikmeid ei või nende ametisoleku ajal määrata mõnes Ameerika Konföderatsiooni valitsemisalasse kuuluvas riigiametis ühelegi ametikohale, mis on loodud või mille eest saadavat tasu on suurendatud nende ametiaja jooksul; samamoodi ei või mitte ükski Ameerika Konföderatsiooni valitsusasutuses töötav isik olla oma ametiajal Kongressi kummagi koja liige. Kongress võib aga seadusega anda iga täidesaatva üksuse juhile koha kummagi koja koosolekusaalis eesõigusega arutada seal kõiki meetmeid, mis on seotud tema üksusega.

Paragrahv 7
(1) Riigitulude suurendamise seaduseelnõusid võib algatada ainult esindajatekoda, kuid samuti nagu teiste seaduseelnõude puhul, võib senat teha parandusettepanekuid või nõustuda eelnõuga.

(2) Kui seaduseelnõu on mõlemas kojas vastu võetud, esitatakse see enne seaduseks saamist Ameerika Konföderatsiooni presidendile; kui president kiidab eelnõu heaks, allkirjastab ta selle, kui ta ei nõustu sellega, saadab ta eelnõu koos oma vastuväidetega tagasi kotta, kus see algatati. Vastav koda lisab seejärel vastuväited üldsõnaliselt oma päevikusse ning asub eelnõud uuesti üle vaatama. Kui pärast uut läbivaatamist on kaks kolmandikku vastava koja liikmetest nõus eelnõud vastu võtma, saadetakse see koos vastuväidetega teise kotta, kus see vaadatakse samuti uuesti üle, ning kui ka teine koda kiidab seaduseelnõu kahekolmandikulise häälteenamusega heaks, saab sellest seadus. Kõikidel sellistel juhtudel toimub mõlemas kojas hääletamine ning kummaski kojas kantakse seaduseelnõu poolt või vastu hääletanud isikute nimed vastavasse päevikusse. Kui president ei saada seaduseelnõud pärast selle kättesaamist kümne päeva jooksul (v.a. pühapäevad) tagasi, saab eelnõust seadus samamoodi nagu siis, kui ta oleks sellele alla kirjutanud, välja arvatud juhul, kui Kongress takistab selle tagasisaatmist istungjärgu töö katkestamise tõttu; sellisel juhul eelnõud ei seadustata. President võib ühe ja sama eelnõu raames osad eraldised heaks kiita ja osad tagasi lükata. Sellisel juhul toob ta seaduseelnõud allkirjastades välja heakskiitmata jäänud eraldised ning saadab koopia nendest ettepanekutest koos oma vastuväidetega tagasi kotta, kus seaduseelnõu algatati. Seejärel toimub kõik samas korras kui teiste presidendi poolt tagasilükatud seaduseelnõude puhul.

(3) Ameerika Konföderatsiooni presidendile esitatakse kõik korraldused, resolutsioonid või hääletamise teel langetatavad otsused, millele peavad oma nõusoleku andma mõlemad kojad (v.a küsimustes, mis käsitlevad töö edasilükkamist); nende jõustumiseks on vajalik presidendi heakskiit või kui president lükkab need tagasi, võetakse need uuesti vastu mõlema koja kahekolmandikulise häälteenamusega vastavalt seaduseelnõu vastuvõtmise kohta sätestatud eeskirjadele ja piirangutele.

Paragrahv 8
Kongressil on õigus:

(1) kehtestada ja koguda makse, tollimakse, lõive ja aktsiisimakse, mis on vajalikud võlgade maksmiseks ja selleks, et kanda hoolt ühise kaitse eest ja tagada Ameerika Konföderatsiooni juhtimise järjepidevus; kuid riigikassast ei maksta toetusi; samuti ei kehtestata välisriikidest importimisele tollimakse ega makse eesmärgiga edendada või toetada mõnda tööstusharu; kõik tollimaksud, lõivud ja aktsiisimaksud on kõikjal Ameerika Konföderatsioonis ühesugused;

(2) võtta laenu Ameerika Konföderatsiooni nimel;

(3) reguleerida kaubandust välisriikidega, erinevate osariikide vahel ja indiaani hõimudega. Käesolevat ega ühtegi teist põhiseaduse sätet ei tõlgendata tingimusena, mis annab Kongressile õiguse eraldada raha kaubanduse soodustamiseks mõeldud riigisiseste parenduste jaoks, välja arvatud rannikualade varustamine tulede, majakate ja poidega ja teiste navigeerimisel kasutatavate abivahenditega, sadamate seisukorra parandamine ja jõgedel navigeerimist takistavate tõkete kõrvaldamine. Kõikidel neil erandjuhtudel pannakse selliste kulutuste tasumiseks vajalikud kohustused navigeerijale, kelle tegevust seeläbi hõlbustatakse;

(4) kehtestada ühtsed naturalisatsiooniseadused ja pankrotiseadused kõikides Konföderatsiooni osariikides. Mitte ükski Kongressi seadus ei vabasta enne selle vastuvõtmist võetud võla maksmisest;

(5) müntida raha, reguleerida oma ja teiste riikide raha väärtust ning kehtestada kaalude ja mõõtude standard;

(6) määrata karistus Ameerika Konföderatsiooni väärtpaberite ja käibeloleva raha võltsimise eest;

(7) luua postkontoreid ja postiteid, kuid sideministeeriumi kulud kantakse pärast 1. märtsi 1863. meie Issanda aastal selle enda tuludest;

(8) edendada teaduse ja praktiliste kunstide arengut, tagades piiratud ajaks nende autorite ja leiutajate ainuõiguse oma kirjutistele ja avastustele;

(9) rajada Ülemkohtule alluvaid kohtuasutusi;

(10) määratleda, mida mõeldakse avamerel toimepandud piraatluse ja kuritegude ning rahvusvahelise õigusrikkumise all ning karistada nende tegude eest;

(11) kuulutada välja sõda, väljastada kaaperduskirju ning kehtestada eeskirju maismaal ja merel toimuva vallutamis- ja vangistustegevuse kohta;

(12) luua armeesid ja toetada neid, kuid selleks vajalikku raha ei tohi eraldada kauemaks kui kaheks aastaks;

(13) luua merevägi ja rahastada seda;

(14) luua maa- ja merevägede juhtimise ja tegevuse reguleerimise kord;

(15) tagada vabatahtlikest koosneva väeüksuse kokkukutsumine Konföderatsiooni seaduste elluviimiseks, relvastatud vastuhakkude mahasurumiseks ja sissetungide tagasitõrjumiseks;

(16) tagada vabatahtlike väeüksuse organiseerimine, relvastamine ja distsiplineerimine ning juhtida väeosa neid osasid, mida võib rakendada Ameerika Konföderatsiooni teenistusse, jättes osariikidele ohvitseride määramise ning vabatahtlike väljaõpetamise õiguse vastavalt Kongressi kehtestatud korrale;

(17) anda erinevatel juhtudel välja õigusakte (kuni 10 ruutmiili suuruse) piirkonna kohta, mis võib saada Ameerika Konföderatsiooni valitsuse asukohaks juhul, kui üks või mitu osariiki loobuvad sellest ja Kongress kiidab selle heaks, ning teostada samasuguseid õigusi kõikide kohtade suhtes, mis on ostetud asukohajärgsete osariikide seadusandlike kogude nõusolekul kindluste, sõjamoonaladude, relvistute, sõjalaevatehaste ja teiste vajalike hoonete ehitamiseks;

(18) jõustada kõik seadused, mis on vajalikud ja sobilikud eelnimetatud ning kõikide teiste käesoleva põhiseadusega Ameerika Konföderatsiooni valitsusele või selle asutustele või ametnikele antud õiguste teostamiseks.

Paragrahv 9
(1) Käesolevaga keelatakse neegrite sissevedu ükskõik millisest välisriigist, v.a Ameerika Ühendriikide osariikidest või territooriumidelt, kus peetakse orje. Kongress peab vastu võtma sellekohased seadused, mis takistavad seda tõhusalt.

(2) Kongressil on samuti õigus keelata orjade sissetoomine ükskõik millisest Konföderatsioonivälisest osariigist või territooriumilt, mis ei kuulu Konföderatsioonile.

(3) Habeas Corpus'e privileegi ei ole lubatud tühistada, välja arvatud ülestõusu korral või riigi turvalisuse ohustamisel.

(4) Keelatud on vastu võtta põhiõiguste äravõtmise akte, tagasiulatuva mõjuga seadusi või seadusi, mis keelustavad neegerorjade omamise õiguse või rikuvad seda.

(5) Keelatud on kehtestada isikumaksu või mõnda teist otsemaksu teistsugusel viisil kui proportsionaalselt rahvaloenduse või inimeste ülelugemisel kindlaks tehtud rahvaarvu põhjal.

(6) Osariikidest eksporditud kaupade suhtes ei ole lubatud kehtestada makse ega tollimakse, välja arvatud mõlema koja kahekolmandikulise häälteenamusega.

(7) Ühe osariigi sadamatele ei tohi ühegi kaubandus- ega finantsmäärusega anda eelist teise osariigi sadamate ees.

(8) Riigikassast võib raha võtta vaid seadusega ettenähtud eraldiste tegemiseks ning riigi raha laekumise ja kulutuste kohta avaldatakse korrapäraselt aruandeid ja arvestusi.

(9) Kongress võib eraldada endale riigikassast raha ainult siis, kui mõlemas kojas hääletavad kaks kolmandikku liikmetest selle poolt, välja arvatud juhul, kui seda taotleb ja põhjendab mõni ministeeriumide juhtidest ja kui president esitab sellekohase palve Kongressile; samuti võib Kongress eraldada riigikassast raha selleks, et maksta oma kulutuste ja ettenägematute kulude eest, või selleks, et maksta Konföderatsiooni vastu esitatud nõuete eest, mille õigsust on kohtulikult kinnitanud valitsuse vastu esitatud nõuete uurimise kohus, mille loomise ülesanne antakse käesolevaga Kongressile.

(10) Kõikides raha eraldamist puudutavates seaduseelnõudes täpsustatakse iga eraldise täpne summa föderaalvääringus ning eraldise eesmärk, ning Kongress ei määra pärast sellekohase lepingu sõlmimist või teenuse osutamist mingit täiendavat töötasu ühelegi tööettevõtjale, ametiisikule esindajale ega teenistujale.

(11) Ameerika Konföderatsioonis ei anta aadlitiitleid; ükski Ameerika Konföderatsiooni mis tahes valitsusasutuses mõjuvõimsal ametikohal olev isik ei tohi ilma Kongressi nõusolekuta vastu võtta ühtegi kingitust, rahalist tasu, ametikohta ega tiitlit üheltki kuningalt, vürstilt ega välisriigilt.

(12) Kongress ei anna välja ühtegi seadust, milles kiidetakse heaks mõne religiooni kehtestamine või keelatakse mõne usundi vaba praktiseerimine, samuti ei kärbi Kongress sõna- ja ajakirjandusvabadust ega inimeste õigust rahumeelselt koguneda ja esitada valitsusele palvekirju ülekohtu korvamiseks.

(13) Kuna hästi toimiv vabatahtlikest koosnev väeüksus on vaba osariigi julgeoleku jaoks vajalik, ei piirata inimeste õigust omada ja kanda relvi.

(14) Mitte ühtegi sõjaväelast ei majutata rahuajal kellegi koju ilma omaniku loata; samuti ei tehta seda sõja ajal, välja arvatud seadusega sätestatud viisil.

(15) Keelatud on rikkuda inimeste õigust olla kaitstud iseenda ja oma kodu põhjendamatu läbiotsimise ning dokumentide ja vara alusetu konfiskeerimise eest. Vastav määrus väljastatakse ainult usutava põhjenduse korral, mille kohta antakse vanne või pühalik kinnitus ja milles on kirjeldatud esmajoones läbiotsitavat kohta, vahistatavat isikut või konfiskeeritavat eset.

(16) Mitte kedagi peeta vastutavaks surmanuhtlusega karistatava või muu häbiväärse teo eest enne, kui vandemeeste kogu on esitanud süüdistuse, välja arvatud juhtumid, mis leiavad aset maa- või õhuväes või vabatahtlike väeüksuses, kes on tegevteenistuses sõja või riiki ähvardava ohu ajal; ühtegi isikut ei või anda ühe ja sama kuriteo eest kaks korda kohtu alla; ükski inimene ei ole kohustatud tunnistama kriminaalasjas enda vastu, temalt ei tohi võtta elu, vabadust ega vara, kui see ei toimu seadusega kooskõlas; riik ei tohi võtta üldiseks kasutuseks ühtegi eraomandit ilma selle eest õiglaselt tasumata.

(17) Kohtu alla andmisel on süüdistataval õigus kiirele ja avalikule kohtumõistmisele selle osariigi ja ringkonna erapooletu vandemeeste kogu poolt, kus kuritegu toime pandi; ringkond määratakse eelnevalt seadusega kindlaks; samuti on tal õigus saada teada süüdistuse olemus ja põhjus; tal on õigus olla vastastatud tema vastu tunnistavate isikutega; tal on õigus lasta enda poolt tunnistavate isikute suhtes kohaldada sundtoomist; samuti on tal õigus juriidilisele kaitsele.

(18) Kui tavaõigusega seotud kohtuasjades ületab vaidlusalune summa 20 dollarit, kehtib õigus vandemeeste koguga kohtuprotsessile. Mitte ühtegi vandemeeste kogu poolt kohtulikult arutatud fakti ei vaadata uuesti läbi üheski Ameerika Konföderatsiooni kohtus, välja arvatud juhul, kui tavaõiguse eeskirjad näevad seda ette.

(19) Keelatud on nõuda ülemäärast kautsjoni, määrata liiga suurt trahvi või julma ja tavatut karistust.

(20) Iga seadus või seaduse jõudu kandev otsus hõlmab vaid ühte teemat, mis kajastub õigusakti pealkirjas.

Paragrahv 10
(1) Osariikidel ei ole lubatud sõlmida rahvusvahelisi lepinguid, moodustada liitu või Konföderatsiooni; anda välja kaaperduskirju; müntida raha; kasutada võlgade maksmise vahendina midagi muud peale kuld- ja hõbemüntide; väljastada põhiõiguste äravõtmise akte ja võtta vastu tagasiulatuva mõjuga seadusi või seadusi, mis kahjustavad lepingujärgseid kohustusi, ega anda aadlitiitleid.

(2) Osariigid ei või ilma Kongressi nõusolekuta kehtestada ühtegi impordi- ja ekspordilõivu ega -maksu peale nende, mis on kindlasti vajalikud osariigi järelevalveseaduste täitmiseks; kõikidest osariikide poolt impordi või ekspordi suhtes kehtestatud maksudest ja lõivudest saadud netotulu läheb Ameerika Konföderatsiooni Riigikassasse; kõik sellised seadused tuleb Kongressile läbivaatamiseks ja kontrollimiseks esitada.

(3) Osariikidel ei ole lubatud ilma Kongressi nõusolekuta määrata tonnimaksusid mitte kellelegi peale meresõidulaevade nende poolt navigeeritavate jõgede ja sadamate olukorra parendamiseks. Selline maksukohustus ei tohi olla vastuolus ühegi Konföderatsiooni ja välisriigi vahel sõlmitud lepinguga. Taoliselt saadud lisatulu makstakse pärast parenduste tegemist ühisesse riigikassasse. Samuti ei ole lubatud pidada rahuajal sõjaväge, sõjalaevu, sõlmida teise osariigiga või välisriigiga kokkuleppeid ega lepinguid, astuda lahingutegevusse, välja arvatud osariiki sissetungimisel või sellise ohu korral, mis nõuab viivitamatut tegutsemist. Kui mõni jõgi hargneb või läbib kahte või enamat osariiki, võivad need osariigid sõlmida lepingu sellisel jõel navigeerimise parendamiseks.

II PEATÜKK
Paragrahv 1
(1) Täidesaatev võim kuulub Ameerika Konföderatsiooni presidendile. Presidendi ja asepresidendi ametiaeg on kuus aastat; presidenti ei ole võimalik tagasi valida. President ja asepresident valitakse allsätestatud viisil.

(2) Iga osariik peab määrama oma seadusandliku kogu poolt ettenähtud korras ametisse sellise arvu valijamehi, mis võrdub senaatorite ja esindajate üldarvuga, millele osariigil on Kongressis õigus; valijameheks ei tohi määrata senaatorit või esindajatekoja liiget ega Ameerika Konföderatsiooni mis tahes valitsusasutuses mõjuvõimsal ametikohal olevat isikut.

Valijamehed kogunevad oma osariikides ja valivad hääletussedelite abil presidendi ja asepresidendi, kellest vähemalt üks ei ole pärit nendega samast osariigist; nad kirjutavad ühel hääletusel hääletussedelile selle isiku nime, keda nad hääletavad presidendiks, ja teisel hääletusel selle isiku nime, keda nad soovivad näha asepresidendina. Nad koostavad kõigist poolthääle saanud presidendikandidaatidest ja asepresidendikandidaatidest eraldi nimekirjad ning märgivad nendele, kui palju igaüks hääli sai. Seejärel allkirjastavad ja kinnitavad nad nimekirja ning saadavad selle pitseeritult Ameerika Ühendriikide valitsusele, senati esimehele. Senati esimees avab senati ja esindajatekoja juuresolekul kõik kinnitatud nimekirjad ning seejärel loetakse hääled kokku. Kõige rohkem hääli saanud presidendikandidaadist saab president juhul, kui häälte arv moodustab ametissemääratud valijameeste üldarvust enamuse; kui kellelgi ei ole häälteenamust, valib esindajatekoda kohe hääletussedelite abil presidendi kuni kolme loetelus kõige rohkem hääli saanud presidendikandidaadi seast. Presidenti valides toimub hääletamine osariikide kaupa ja igal osariigi esindajal on üks hääl; sellisel juhul moodustavad kvoorumi kahe kolmandiku osariikide liikmed ja valiku tegemiseks on vaja kõikide osariikide häälteenamust. Kui esindajatekoda ei vali presidenti hoolimata sellest, et talle on antud valiku õigus, enne järgmise märtsi neljandat kuupäeva, täidab presidendi ülesandeid asepresident, nagu presidendi surma või teovõimetuse korral.

(4) Enim hääli saanud asepresidendi kandidaadist saab asepresident juhul, kui häälte arv moodustab määratud valijameeste üldarvust enamuse; kui mitte keegi ei saa häälteenamust, valib senat asepresidendi kahe kõige enam hääli saanud kandidaadi seast; sellisel juhul moodustub kvoorum kahest kolmandikust senaatorite üldarvust ja valiku tegemiseks on vajalik enamus senaatorite üldarvust.

(5) Asepresidendiks ei saa isikud, kes ei vasta põhiseaduse alusel Konföderatsiooni presidendi ametikohale esitatavatele tingimustele.

(6) Kongress võib määrata kindlaks valijameeste valimise aja ning päeva, millal nad oma hääle annavad; see päev on kogu Ameerika Konföderatsioonis sama.

Presidendiks võib saada ainult Ameerika Konföderatsioonis sündinud kodanik või isik, kes on käesoleva põhiseaduse vastuvõtmise ajal Ameerika Konföderatsiooni kodanik või seal enne 20. detsembrit 1860 sündinud isik; presidendi ametisse ei saa valida isikut, kes on noorem kui 35 aastat ja kes on vähem kui 14 aastat olnud alaline elanik Ameerika Konföderatsioonis vastavalt selle piiridele valimise hetke seisuga.

(8) Presidendi tagandamise, surma, tagasiastumise korral või juhul, kui ta ei ole suuteline rakendama ega täitma oma ametialaseid õigusi ja kohustusi, võtab need üle asepresident; Kongress võib seaduse alusel otsustada, kuidas toimida nii presidendi kui ka asepresidendi tagandamise, surma, tagasiastumise või teovõimetuse korral, kuulutades välja isiku, kellest saab sellisel juhul president. See isik tegutseb sellele ametile vastavalt teovõimetuse kõrvaldamiseni või senikaua, kuni valitakse uus president.

(9) President saab oma töö eest korrapärast tasu, mida ei tohi tema ametiaja jooksul suurendada ega vähendada, samuti ei tohi ta selle aja jooksul saada Ameerika Konföderatsioonilt ega üheltki osariigilt mingit muud rahalist tasu.

(10) Enne ametisseastumist annab president vande või pühaliku kinnituse.

Paragrahv 2
(1) President on Ameerika Konföderatsiooni maa- ja mereväe ülemjuhataja ning tegevteenistusse kutsumise korral osariikide vabatahtlike ülemjuhataja; ta võib nõuda igalt täidesaatva võimu üksuse juhilt kirjalikku arvamust kõikides küsimustes, mis on seotud viimase haldusalasse kuuluva asutuse kohustustega; tal on õigus tühistada karistust ja anda armu Ameerika Konföderatsiooni suhtes toime pandud rikkumiste eest, välja arvatud kõrgema riigiametniku kohtu alla andmine.

(2) Presidendil on õigus sõlmida senati soovitusel ja nõusolekul lepinguid tingimusel, et kaks kolmandikku kohalviibivatest senaatoritest nõustuvad sellega; president nimetab senati soovitusel ja nõusolekul ametisse suursaadikud, teised riigi esindajad ja konsulid, ülemkohtunikud ning kõik muud Ameerika Konföderatsiooni ametiisikud, kelle ametissemääramist ei ole põhiseaduses muul viisil ette nähtud, kuid mis sätestatakse seadusega; Kongress võib seaduse alusel anda presidendi, kohtute või ametkondade juhtide pädevusse selliste madalama astme ametnike määramise, kelle puhul ta peab seda sobilikuks.

(3) Kõiki täidesaatva võimu üksuste juhte ja diplomaatilise teenistusega seotud isikuid võib ametist tagandada, kui president seda vajalikuks peab. President või muu ametissenimetamisega tegelev üksus võib igal ajal täidesaatva võimu üksuste kõiki teisi tsiviilametnikke ametist tagandada, kui nende teenused ei ole enam vajalikud või kui nad on ebaausad, teovõimetud, töötavad ebatõhusalt, tegutsevad vääralt või jätavad oma teenistuskohustused täitmata. Tagandamisest teavitatakse senatit, sealjuures tuuakse ära ka tagandamise põhjus.

(4) Presidendil on õigus täita kõik ametikohad, mis vabanevad senati istungite vaheajal. Selleks võib ta anda vastavasisulise volituse, mis aegub senati järgmise istungjärgu lõpus. Mitte ühtegi senati poolt tagasi lükatud isikut ei määrata tagasi samale ametikohale.

Paragrahv 3
(1) President teavitab Kongressi aeg-ajalt Konföderatsiooni olukorrast ning soovitab kaaluda meetmeid, mis on tema hinnangul vajalikud ja otstarbekad; ta võib erakorralistel juhtudel kutsuda kokku mõlemad kojad või emma-kumma neist; kui kojad ei suuda kokku leppida kogunemise ajas, kutsub president nad kokku ajal, mis on tema arvates sobiv; ta võtab vastu suursaadikuid ja teisi riigi esindajaid; ta hoolitseb selle eest, et seadusi täidetaks ustavalt, ja määrab ametisse kõik Ameerika Konföderatsiooni ametnikud.

Paragrahv 4
(1) President, asepresident ja kõik Ameerika Konföderatsiooni tsiviilametnikud tagandatakse ametist riigireetmise, altkäemaksu ja teiste raskete kuritegude ja väärtegude eest kohtu alla andmise ja süüdimõistmise korral.

III PEATÜKK
Paragrahv 1
(1) Ameerika Konföderatsiooni kohtuvõim kuulub ühele Ülemkohtule ja sellistele madalama astme kohtutele, mida Kongress võib aeg-ajalt ametisse määrata ja luua. Nii Ülemkohtu kui ka madalamate astmete kohtute kohtunikud on ametis seni, kuni nad täidavad oma ülesandeid hästi; nad saavad oma töö eest korrapärast tasu, mida ei vähendata nende ametiaja jooksul.

Paragrahv 2
(1) Kohtuvõim hõlmab kõiki juhtumeid, mis tulenevad käesolevast põhiseadusest, Ameerika Konföderatsiooni seadustest ning Ameerika Konföderatsiooni poolt sõlmitud või sõlmitavatest riikidevahelistest lepingutest; kõiki juhtumeid, millesse on kaasatud suursaadikud, teised riigi esindajad ja konsulid; kõiki admiraliteedi ja merenduse volialaga seotud juhtumeid; vaidlusi, milles üheks osapooleks on Ameerika Konföderatsioon; vaidlusi kahe või enama osariigi vahel; osariigi ja teise osariigi kodaniku vahel, kus osariik on hagejaks; kodanike vahel, kes nõuavad välja maad, mis on eraldatud teiste osariikide seaduste alusel; osariigi või selle kodanike ja välisriikide, nende kodanike ja subjektide vahel. Mitte ühtegi osariiki ei saa kohtusse kaevata mõne välisriigi kodanik või subjekt.

(2) Ülemkohtul on esmane voliala kõikides suursaadikuid, teisi riigi esindajaid ja konsuleid puudutavates juhtumites, samuti juhtumites, mille üheks osapooleks on riik. Kõikidel teistel eelnimetatud juhtudel on Ülemkohtul nii juriidilistes kui ka faktilistes küsimustes apellatsioonikohtu voliala, välja arvatud Kongressi kehtestatud erandite ja määruste alusel.

(3) Kõikide kuritegude kohtulik arutamine, välja arvatud kõrgema riigiametniku kohtulikule vastutusele võtmine, toimub vandemeeste kogu ees; selline kohtuprotsess toimub osariigis, kus kõnealused kuriteod on toime pandud; kui kuritegu ei sooritatud üheski osariigis, toimub kohtulik arutelu kohas või kohtades, mille Kongress on seadusega ette näinud.

Paragrahv 3
(1) Ameerika Konföderatsioonis loetakse riigireetmiseks üksnes sõja alustamist Ameerika Konföderatsiooni vastu või vaenlase poolele üle minemist ning talle abi osutamist. Mitte kedagi ei saa riigireetmises süüdi mõista, kui selle ilmse teo kohta pole ütlusi andnud kaks tunnistajat või kui kohtualune pole oma süüd avalikul kohtuistungil üles tunnistanud.

(2) Kongressil on õigus määrata riigireetmise eest karistus, kuid põhiõiguste äravõtmine ei toimi veresugulust mööda ega too kaasa vara kaotamist, välja arvatud põhiõigustest ilma jäetud inimese eluaja jooksul.

IV PEATÜKK
Paragrahv 1
Iga osariik suhtub teiste osariikide õigusaktidesse, dokumentidesse ja kohtumenetlusse täieliku usalduse ja austusega. Kongress võib üldiste seadustega ette näha viisi, kuidas selliseid õigusakte, dokumente ja menetlusi kinnitada ning milline on nende mõju.

Paragrahv 2
(1) Iga osariigi kodanikel on kõik teiste osariikide kodanike privileegid ja immuniteedid. Neil on õigus minna läbi kõikidest Konföderatsiooni osariikidest või viibida seal koos oma orjade ja muu varaga. Sellega ei rikuta orjade puhul kehtivat omandiõigust.

(2) Isik, kellele on mõnes osariigis esitatud riigireetmise, kriminaal- või muu selle osariigi seaduste vastase kuriteo süüdistus, kes on selle eest tagaotsitav ning kes leitakse teises osariigis, antakse üle selle osariigi täidesaatva organi nõudmisel, kust see isik põgenes, et viia ta osariiki, mille volialasse see kuritegu kuulub.

(3) Mitte ühtegi orja ega isikut, kes on teenistuses või tööl Konföderatsiooni ühe osariigi või selle territooriumi seaduste alusel ja põgeneb teise osariiki või viiakse sinna seaduslikult, ei vabastata teise liikmesriigi seaduse või määruse alusel sellisest teenistusest või tööst, vaid antakse üle selle osapoole nõudmisel, kellele ori kuulub või kellele selline isik võlgneb sellise teenistuse või töö.

Paragrahv 3
(1) Käesolevasse Konföderatsiooni võib terve esindajatekoja kahekolmandikulise häälteenamusega ja senati kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võtta teisi osariike, kusjuures senatis toimub hääletus osariikide kaupa. Ühegi osariigi volialas ei tohi luua ega rajada uusi osariike, samuti ei tohi ühtegi osariiki luua kahe või enama osariigi või osariikide osade ühendamise teel, kui asjaomaste osariikide seadusandlikud kogud ning Kongress ei ole selleks nõusolekut andnud.

(2) Kongressil on õigus võtta vastu ja tagasi lükata kõiki vajalikke eeskirju ja määruseid, mis hõlmavad Konföderatsiooni vara, sealhulgas selle maid.

(3) Konföderatsioon võib omandada uusi territooriume. Kongressil on õigus anda seadusi ja näha Konföderatsiooni kuuluvatel, kuid osariikidele mittekuuluvatel territooriumitel elavate isikute jaoks ette valitsused, mis jäävad väljapoole osariikide piire, ning ta võib lubada neil seadusega sätestatud ajal ja viisil moodustada osariike selleks, et neid saaks Konföderatsiooni vastu võtta. Kogu sellel territooriumil tunnustab ja kaitseb Kongress ja kogu territooriumi valitsus neegerorjade pidamist sellisel kujul, nagu see praegu eksisteerib. Konföderatsiooni erinevate osariikide ja territooriumite elanikel on õigus viia sellisele territooriumile nende valduses ükskõik millises Konföderatsiooni osariigis või millisel territooriumil seaduslikult olevaid orje.

(4) Konföderatsioon tagab igale praegusele või tulevasele Konföderatsiooni liikmele vabariikliku valitsusvormi ning kaitseb neid kõiki sissetungi eest; samuti pakub ta seadusandliku koja või täidesaatva võimu esindaja palvel kaitset ka osariigisisese vägivalla eest.

V PEATÜKK
Kui ükskõik millised kolm osariiki on kogunenud vastavalt seadusele oma konventides ja esitavad seejärel Kongressile taotluse viia põhiseadusesse sisse parandusi, kutsub viimane kokku kõikide osariikide konvendi, et kaaluda selliste paranduste tegemist põhiseadusesse. Kui nimetatud konvent nõustub osariikide kaupa hääletades mõnega nendest väljapakutud parandustest ja kui kahe kolmandiku osariikide seadusandlikud kogud või konvendid need parandused ratifitseerivad (üldkonvent võib välja pakkuda kas ühe või teise ratifitseerimisviisi), moodustavad nad tollest hetkest alates käesoleva põhiseaduse osa. Mitte ühtegi osariiki ei jäeta selle nõusolekuta ilma võrdsest esindatusest senatis.

VI PEATÜKK
(1) Käesoleva põhiseadusega loodud valitsus on Ameerika Konföderatsiooni ajutise valitsuse õigusjärglane ning kõik ajutise valitsuse poolt vastu võetud seadused on jõus senikaua, kuni need tunnistatakse kehtetuks või neid muudetakse. Kõik ajutise valitsuse poolt ametisse määratud ametiisikud jäävad oma ametikohale kuni selle ajani, kuni määratakse ametisse nende ametijärglased, kes vastavad tingimustele, või kuni nende ametikohad kaotatakse.

(2) Kõik enne käesoleva põhiseaduse vastuvõtmist võetud võlad ja kohustused kehtivad põhiseaduse alusel Ameerika Konföderatsiooni suhtes nii, nagu nad kehtisid ajutise valitsuse ajal.

(3) Käesolev põhiseadus ja selle alusel vastu võetavad Ameerika Konföderatsiooni õigusaktid ning kõik Ameerika Konföderatsiooni nimel sõlmitud lepingud on riigi kõrgeimaks seaduseks; need on kõikide osariikide kohtunike jaoks siduvad, olenemata põhiseaduse või ükskõik millise osariigi seaduste sätetest, mis väidavad vastupidist.

(4) Senaatorid ja eelnimetatud esindajad, osariikide seadusandlike kogude liikmed ning kõik täitev- ja kohtuvõimu teostavad Ameerika Ühendriikide ja osariikide ametnikud annavad vande või pühaliku kinnituse, et nad toetavad käesolevat põhiseadust, kuid mitte ühegi Ameerika Ühendriikide mis tahes valitsusasutuses oleva mõjuvõimsa ametikoha puhul ei nõuta kunagi usuküsimusi käsitleva eksami läbimist.

(5) Teatud õiguste nimetamist põhiseaduses ei tõlgendata osariikides elavate inimeste teiste õiguste keelamise või halvustamisena.

(6) Õigused, mida ei ole põhiseadusega Ameerika Konföderatsioonile delegeeritud ning mis ei ole põhiseadusega osariikidele keelatud, kuuluvad vastavalt osariikidele ja nende rahvale.

VII PEATÜKK
(1) Käesoleva põhiseaduse kehtestamiseks piisab sellest, kui see ratifitseeritakse viie osariigi konventide poolt.

(2) Kui viis osariiki on eespool täpsustatud viisil käesoleva põhiseaduse ratifitseerinud, määrab Kongress ajutise põhiseaduse alusel aja, millal toimuvad presidendi ja asepresidendi valimised, valijameeste kogu istung ja häälte lugemine ning presidendi ametissepühitsemine. Samuti näeb Kongress ette aja, millal toimuvad käesoleva põhiseaduse alusel esimesed Kongressi liikmete valimised ning millal leiavad aset Kongressi istungid. Kuni selliselt valitud Kongressi kogunemiseni jätkab ajutise põhiseaduse alusel määratud Kongress endale antud seadusandlike õiguste teostamist; need õigused ei laiene kaugemale perioodist, mis on piiritletud ajutise valitsuse põhiseaduses.

Vastu võetud ühehäälselt Konföderatsiooni Kongressi poolt, kuhu kuuluvad Lõuna-Carolina, Georgia, Florida, Alabama, Mississippi, Louisiana ja Texas, kes on kokku tulnud seadusandliku kogu hoones Montgomery linnas Alabamas 11. märtsil 1861. aastal.

Kongressi president HOWELL COBB.

Lõuna-Carolina: R. Barnwell Rhett, C. G. Memminger, William Porcher Miles, James Chesnut jr, R. W. Barnwell, William W. Boyce, Lawrence M. Keitt, T. J. Withers.

Georgia: Francis S. Bartow, Martin J. Crawford, Benjamin H. Hill, Thomas R. R. Cobb.

Florida: Jackson Morton, J. Patton Anderson, James B. Owens.

Alabama: Richard W. Walker, Robert H. Smith, Colin J. McRae, William P. Chilton, Stephen F. Hale, David P. Lewis, Thomas Fearn, John Gill Shorter, J. L. M. Curry.

Mississippi: Alex. M. Clayton, James T. Harrison, William S. Barry, W. S. Wilson, Walker Brooke, W. P. Harris, J. A. P. Campbell.

Louisiana: Alexander de Clouet, C. M. Conrad, Duncan F. Kenner, Henry Marshall.

Texas: John Hemphill, Thomas N. Waul, John H. Reagan, Williamson S. Oldham, Louis T. Wigfall, John Gregg, William Beck Ochiltree.

Allikas:
Richardson, James D.
Konföderatsiooni läkituste ja dokumentide kogumik.
Sisaldab diplomaatilist kirjavahetust ajavahemikust 1861-1865.
Nashville: United States Publishing Company, 1905